31.8.09

Lastehommikud


Kirjanduse Majas, Tartus, Vanemuise 19, laupäeviti kl. 12.00

5. september 2009 kl. 12.00
Merle Jäägeri (Merca) lasteluulekogu “Mullivesi” esitlus.


Uue traditsiooni algus! Igal laupäeval kl. 12.00 hakkavad Tartu Kirjanduse Majas toimuma lastehommikud, mille raames Eesti lastekirjanikud tutvustavad oma uudisteoseid ja loomingut üldse. Muinasjutu-, luule- ja laulutunde viib läbi lastekirjanik Heiki Vilep, kes kutsub külla mitmeid huvitavaid esinejaid - kirjanikke, näitlejaid, muuisikuid, kunstnikke. Lapsed saavad kuulata, joonistada, laulda ja mängida. Võimalusel on saadaval ka esinenud ja esinema tulevate lastekirjanike raamatuid, loomulikult poehinnast märksa odavamalt. Plaanis on tegelda ka laste omaloominguga, etlemisega jpm. Parimate joonistuste, luuletuste, juttude või esituse eest auhinnad. Oodatud on kõik lapsed, kada huvitavad raamatud ja lugemine, loomingu kuulamine ja loomine ise, põnevad inimesed ja ka lihtsalt need, kes tahaksid laupäevast päeva mõnusa elamusega täita.

NB! Emmedele-issidele on ürituse raames avatud väike kohvik, kust saab suupisteid, maiustusi, limpsi, kohvi jms

Vaata kalendrit: www.vilep.com

22.8.09

Mõnedest raamatutest

Apollo kodulehele rubriiki "Kirjanik soovitab"

Võimatu nõuab rohkem aega
1000 tarkusetera Nobeli preemia laureaatidelt
David Pratt

See raamat on tõeline leid neile, keda huvitavad väga tarkade ja andekate inimeste väljaütlemised ja tähelepanekud. Raamat sisaldab Nobeli preemia laureaatide tsitaate, mis on oma teravmeelsuses ja filosoofilisuses ajatud. Usun, et see teos ei ole inspiratsiooniallikaks mitte ainult luuletajatele ja mõtlejatele. Siin leidub äratundmisrõõmu ja ootamatuid, lihtsaid ja sügavalt mõtlemapanevaid lahendusi ükskõik kellele meie seast. Kontsentreeritud elutarkus paneb nii mõnelegi kogemusele või tõekspidamisele vaatama hoopis teise nurga alt. Lisaboonuseks on tsitaatide autorite elulood. Vaieldamatult väärt lugemine.

Taarnateel
Katsetusi 1967–1970
Hannes Varblane

Luulekogu, mille luuletaja enda 60. juubeliks kokku pani, on hoopis erinev tema ülejäänutest. Kuuekümnendate aastate Varblane kompab maailmas ringi, otsides ja avastades, lustides ja pettudes. Tema toonane luule ei ole veel kindlasse vormi loksunud ja kuigi on veidi üldistavalt öeldes tuntavalt erinev tänapäeva noorte luulest, pakub ta siiski äratundmisrõõmu kõigile, nii tolleaegsetele kui ka praegustele noortele. Kuna teemad on enamalt jaolt igavikulised – armastus, surm, pettumine, leidmine, inimene, paratamatus jne, pakub raamat lugemiselamust kindlasti ka siis, kui luuletaja enda taarnatee kord igavikuga ristunud on. Jõulisus ja fluidum, mis mõnest luuletusest lausa läbi kumab, jäävad raamatu sulgedes sinusse kuhugi alles. Selliseid luuletusi ei ole just igas luulekogus. Hannese omades on.

Eesti muinasjuttude kuldraamat
Koostaja Reet Krusten

Kahe kaane vahele on Reet Krusten mingi nipiga ära mahutanud kogu eesti muinasjuttude paremiku läbi aegade. Lisaks veel illustreerituna parimate lasteraamatuillustraatorite poolt. Kõik see kokku teebki raamatu tõepoolest kuldseks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Kõrvi, Juhan Kunderi, Matthias Johann Eiseni, Ernst Peterson-Särgava ja August Jakobsoni kõrvale mahuvad ka tänapäeva kirjanikud Eno Raud, Aino Pervik, Heiki Vilep, Kalju Saaber, Jaan Rannap jpt. Jaotus teemade kaupa teeb hõlpsaks oma lemmikute leidmise. Loomad-linnud, näkid-haldjad, peretütred-vaeslapsed, ahnus-õelus-rumalus, vanapagan-paharetid, kuningatütred-kuningapojad, jõulumuinasjutud - need on teemad, mille järgi on raamat tsüklitesse jagatud. Teos ületab muinasjutukogu mõiste tavapiirid. See sobib riiulile peale kooli-, lasteaia- ja muude raamatukogude ka igasse kodusse, entsüklopeediate ja antoloogiate vahetusse lähedusse.

Naine
Olavi Ruitlane

Teravalt ja lakooniliselt kirjutatud tõsielul põhinev raamat, mis autori enda sõnul olla täispikkuses väljamõeldis. Eks need kaks kipugi tihtipeale teineteisest tulenema... Otsekoheselt ja ilma keerutamata on lahatud mehe-naise suhteid, toetudes konkreetsetele situatsioonidele ja midagi ilustamata. Noor kirjanik püüab ennast mehena ja maailmakodanikuna identifitseerda ja põrkub vastu inimliku lolluse ja nüriduse seina. Leides, et mees on naise omand ja vahend, saab peategelane aru, et mees peab elus kõige eest maksma, ka siis, kui selleks on surnud lehm. Värvikalt on ära öeldud, miks sündinud kirjanikku ei saa mõnele teisele tööle sundida – ta põletab maha laudad ja laseb lehmad kapsamaale. Kuna aga kirjutamine ei ole ju mingi töö, siis tuleb kirjanik ikkagi tööle sundida ja kui see lõppebki fiaskoga, on mehe taltsutamiseks ja kinnihoidmiseks olemas vahendid – seadused, lapsed, üldine arvamus. Naist nii lihtsalt maha ei jäeta. „Naine” on kosutav külm tõedušš keset igapäevast poolleiget häma ja udutamist.

Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades
Umberto Eco

Eelkõige on see lõbus raamat, kus teiste kirjandusteadlaste ja semiootikute poolt keeruliseks kirjutatud kujundlikus tekstis esinevad nähtused on leidlike tekstinäidete varal ka neile arusaadavaks muudetud, kel erialane haridus puudub. Autor kutsub lugejat endaga uitama kirjandusteoste kujuteldavates maailmades, mille käigus kõneleb ta autori ja lugeja rollidest, näitab, kuidas selliseid maailmasid luuakse ning kuidas need suhestuvad tegelikkusega. Haaravaid selgitusi saadavad arvukad värvikad näited. Nii annab Eco lugejale võimaluse tungida sügavamale teksti mehhanismidesse, mida kogedes lugemismõnu oluliselt võimalik tõsta on. Tänu vaadeldavale raamatule, tegelikult kuuest esseest koosnevale loengusarjale, saab lugeja teada, kuidas eraldada üksteisest pornograafiat ja kunsti, tabada aja mitmepalgelist loomust kirjandusteoses ja saada üle põhjendamatult igavatest lõikudest muidu põnevates raamatutes. Eco humoorikad tähelepanekud elu ja kirjanduse, eelkõige nende tugeva seotuse kohta ei võimalda antud olukorras jääda esimese tasandi lugejaks. Koos lugejaga tungitakse siin kirjandusteose pealispinnast läbi ja avastatakse teine - salapärane ja nõiduslik, pealiskaudse lugeja eest varjatud tasand.

9.8.09

Tehti ettepanek kandideerida Tartu linna volikokku

Ettepaneku tegid rohelised. Peale pikka mõtlemist kirjutasin alla. Mõtteid on, seisukohad samuti - miks ka mitte... Kuigi ei ole kirglik poliitik, aitaksin meeleldi kaasa õigete asjade teostumisele. Raudselt on piruka poole pürgijate hulgas hunnik tühikargajaid, kes ainult iseenda parema elu peale mõtlevad ja korralikku kirjalausetki kokku ei pane, rääkimata soovist midagi tegelikult enda ümber paremaks muuta. Miks ei võiks ma siis kaine hindajana aidata nende asemel õige koha peal õigeid otsuseid vastu võtta? Seda kirbutsirkust kõrvalt vaadates olen siiani peenikest naeru pidanud. Aga kaua sa naerad, kui kõht jääb reaalselt aina tühjemaks ja igasugune turvatunne homse ees hakkab ära kaduma. Paljud pagevad välismaale, paljud joovad põhja. Mul pole oma suure perega kuhugi minna. Ja ei tahagi. Ju siis tuleb kohapeal asju muutma hakata. Üksi või väikese pundiga kusagil kohvitassi taga räusates aga ei tee ju tuhkagi ära. On proovitud. Sestap kirjutasingi alla. Juba sellepärast, et saaks nii mõnelegi täissöönud minnalaskjale või võltstähtsale õigel hetkel öelda: stopp, loll jutt suhu tagasi!