14.9.08

Horlok ja Ürgvärava võti


Ootasin ära, et mis vastukajad maikuus ilmunud uuele ulmekale tulevad, ei julgenud nagu teemat enne puutuda.

Aga vastukajad tulid igati positiivsed. Vaatasin ESTER kataloogist - raamatukogudest laenutatakse mühinal ja Tartus olid vahepeal kõik ekemplarid väljas. Nüüdseks on ikka piisavalt häid sõnu öeldud ja tänan kõiki, kes mul seeläbi nüüd öösel magada lasevad.
Sai ju raamat koolipõlve fantaasiate põhjal kirjutatud. Mul muidugi väike hirm ka, et kohati tsipa keeruline teine lastele. Ma ise olin ju hull ulmekafänn ja neelasin kõik täiskasvanute vastavateemalised raamatud ka alla. Sestap oli tollane teadmistepagas ja ka fantaseerimine ise juba suhteliselt keerulised. Püüdsin küll kogu juttu lõbusamaks ja meelelahutuslikumaks teha - tegu ju ikkagi lasteulmekaga - aga üle lugedes leidsin ikka hunniku võõrsõnu. Kustutasin neid kaks tiiru maha ja asendasin kodumaiste sõnadega, aga ikka jäi sisse...
Igatahes on sedavõrd ilusaid sõnu kirjutatud ja kellegi kaudu edasi saadetud, et olen ka teravateks märkusteks valmis. Kõik ei ole ju ulmefännid. Mõned vihastavad nii meeletult, kui loevad nn. kuuma raamatut ja ei jaga grammigi pinginaabri vaimustust. Oleks vist pidanud kaane peale kirjutama: "Sina, kes sa ulmekirjandust ei armasta, jäta see raamat parem lugemata."
Mari Niitra arvustus Postimehes oli üllatavalt positiivne, kui tuletada meelde, et Liisu raamatu kohta kirjutas ta "üllatusteta raamat". Noojah. Praegu on Liisu jutud minu omadest vist kõige enam loetud ja Nukitsal said ka 8. koha mingi paari- või kolmesaja hulgast. Nii et, selle arvustamisega on nagu ta on. Horloki kohta kirjutas lõpus ainukese märkusena, et pikavõitu olevat. Sellepärast arvangi, et ulme mittefännidel ei tasu lugeda. Raamatu teises pooles tulevad sõjad ja muud sellised asjad - erinevate kosmoseasukate sõjalaevade kirjeldused, nende tööpõhimõtted, relvastus jne jne. Seda on päris mitu lehekülge ja huvi pakub selline süvenemine ainult andunud ulmefännidele. Tüdrukud ja vähem ulmesõbrad võivad ju need kohad vahele jätta - sisust nad sellega midagi ei kaota.
Vot selline jutt minu lasteulmekast. Kui ta ennast aastaga läbi müüb, kirjutan midagi sellist veel. Kui ei müü, siis vist ei kirjuta. Siis teen edasi seda, mis enamusele meeldib. Ei ole ju seegi paha.

3.9.08

Kui sa kiusad kassi

Kui sa kiusad kassi

Kui sa kiusad kassi,
kass sul pissib sussi.
Tead ju kassi pissi -
võtab silmad kissi.

Kui sa kiusad rotti,
rott sul kakab kotti.
Tead ju: roti kaki -
haisust saab ataki.

Aga õrnem sugu –
see on raskem lugu.
Tead ju naist või plikat -
neil on keel kui vikat.

Pink ja puu

Tõusin öösel kell neli -
rahutus asu ei andnud,
jalad mind kodust välja
ise kui oleksid kandnud

Kõmpisin pargiteele
üksiku pingi juurde,
pingi, mis peidetud oli
sirelipõõsasse suurde

Siis mina palusin pingilt
andeks, et ei olnud aega
tookord hulk aastaid tagasi
istuda mõelda ja kaeda,

sirelilt palusin andeks
toona et otsust ei muutnud,
rutates mõistsin et kohut,
andestada ei suutnud

Pink aga vaikides kadus,
peagi ka põõsast ei olnud,
nii jäingi elama sellega,
mis oleks võib-olla olnud

Pluus

(bluusi rütmis)

Ma tegin lahti kapiukse,
et endal valida üks pluus,
sest sain ma sünnipäevakutse,
mil kellaajaks lõpmatus.

Mul kapist vaatas otse silma
üks suur ja sarvedega lõust.
Ta ütles: "Nagunii jääd ilma
sest, mida hoiad kõigest jõust!

Seepärast eilsest lase lahti
ja ära oota homselt ka,
sa hoopis hetkele pea jahti
ja hiljem jälle unusta!"

Nii läksin püüdma elu hurma
ja algas lõpmatusse retk
ning mõistsin alles enne surma,
et kogu elu ongi hetk.

Sünnipäevaks

Sünnipäevaks kingin sulle
suure sooja soovi.
Millise, sa ise seda
mõistatada proovi.

Selle soovi võtan põuest,
mitte peast või pihust,
mitte laulu seest või õuest
ega luulevihust.

Selle soovi sees on tiivad
ja üks pehme alus,
et sul kõrgelt kukkudes
ei oleks väga valus.