16.10.07

Seierid

Lapsena ei saanud ma üldse aru, misasi see aeg on. Eriti kui räägiti aja voolamisest. Miskipärast pidasin ma lühikesest seierist rohkem lugu ja arvasin, et kui ta oleks inimene, oleks ta hallipäine soliidne härrasmees ja tal oleksid prillid nina peal ja ta ise oleks ta üks ilmatu tark, kes oskaks ära seletada, kuidas aeg voolata saab.

Seierid


Kell teeb tik-tak-tik-tak-tik
seier lühike ja pikk
ühtemoodi ruttavad -
nad on vanad tuttavad

taas, kui üks on teise all
pikk siis ütleb lühemal:
vaata, kui sa tasa sõuad
siis sa kaugemale jõuad

ise naerab kuklas pea
lehvitab ja kadund pea
lühikene seier aga
muheleb, on vait ja vaga

tema teab, et aeg on aeg
lippad sa või tasa läed
aeg on ikka sama pikk
olgu hetk või igavik

Järgnevas luuletuses on päkapikud küll lihtsalt kujundlikuks abiks, sest kommijagamise probleem on ka ilma nendeta olemas.

Päkapiku laul

Panin sussi akna peale, olin hästi pai
hommikul siis sussi seest ma väikse kommi sain
väike õde pani ka ja oli hästi pai
aga tema sussi sisse suurem kompvek sai

Teisel päeval meie sussid hoopis tühjaks jäid
kas siis päkapikupoisu iga päev ei käi?
Lõpuks selgus kogu tõde, hargnes segadik
selgus et mu väike õde oli päkapikk

Kommentaare ei ole: