Isad ja pojad

Istub nina vastu akent
väike poiss ja aru peab:
küll on isal elu lihtne
tema kõiki asju teab

Teab miks päike looja läheb
teab miks süda valutab
teab miks meil on raha vähe
nurgast nurka jalutab

Aga isa vastu akent
surub nina aru peab:
küll on pojal elu lihtne
maailmast veel vähe teab

Oleks minul tema mured
oleks lihtne elada
aga minul käivad kured
arved posti laekuvad

Peagi poisist sirgub isa
isast saanud vana mees
pojal peas on isa mõtted
isal rahu rinna sees

Nii need isad ja ka pojad
eluaja õpivad
oma nina vastu akent
igavesti topivad

Lõpuks isasid ja poegi
vanaisaks hüütakse
särasilmil lapselapsi
põlve peale säetakse