20.10.07

Kaks lasteluuletust

Sattusin netis ringi hulkudes lehele nadka.pri.ee, tutvusin igasugu vanade pühade ja kommetega. Tahtmatult tuli selline luuletus:

Jaanuar


Jaanuaris käimas nähtud
kolme kuningat -
kolme meest, kes Looja tähte
näinud olevat

Veel on jaanuaris päev,
mil vibutataks nuuti -
jõulud aetaks minema
ja koerad aetaks kuuti

Taliharjapäeval aga
karu keerab külge
talve selgroog murdub katki
poegi saavad hülged

Poegi saavad sellal seadki
laudas kisa-kära
kuid kui Tõnisepäev saabub
söödaks pooled ära

Tegelikult jaanuar
on hoopis näärikuu -
nõnda juba ammu teda
kutsub rahvasuu

Kuused loobitakse välja
nina tilgub läbi
päevad läevad valgemaks
ja talv saab varsti läbi

Samal ajal harjutas seitsmeaastane tütar Liisu muusikakooli tarvis klaverit ja temaga juhtus nii:

Do-re-mi

Liisu õpib klaverit
tal tähtis nägu peas
noodipoisid paberil
on risti-rästi reas

Do-re-mi-fa-sol-la-si
kõlab kenasti
ainult mitte liiga palju
kordi järjesti

Liisu tüdinenult paneb
klahvidele käed
oo, mis imeline kõla
tekkis imeväel!

Proovib ikka uuesti -
enam nii ei tule
nukravõitu ilmega ta
pillikaane suleb

Unes Noodivõti räägib:
kõlama lööb viis
kui on selged do ja re
ja mi-fa-sol-la-si

Nii et, igal sammul luule, pane ainult kirja ...

19.10.07

Tondist ja hanetibust

Väike nelja-aastane Madli kardab mul kolle. Tegi talle sellise luuletuse, et las õpib ära ja kordab - võib-olla mõjub.

Tont


Ma olen tont, jah, kole tont
ma olen kolli täis
ja väikseid poisse-tüdrukuid
ma hirmutamas käin

Kuid päris-päris lõpuni
ma halb ei olegi
sest tegelikult olemas
mind üldse polegi

Lapsena elasin suviti maal ja sealt meenub nii mõndagi. Vanadel olid kanad ja haned ja eriti on mul meeles üks hani, kes mind kaagutades mööda õue taga ajas. Püüan selle luuletusega kuidagi talle andeks anda. Väike reveranss möödunud hirmule.

Hanetibu

Vihmasadu - see on pidu
läbi lompide siis lidun
juuksed kleepunud on näole
silmad midagi ei näe

kalpsan läbi märja heina
mööda pehmeid metsaradu
lõpuks jõuan sooja tuppa
põuest välja võtan käe

pihus tillu hanetibu
lausub aga tasakesi:
“Ära jama, vihm on mulle
nagu hane selga vesi?”

16.10.07

Seierid

Lapsena ei saanud ma üldse aru, misasi see aeg on. Eriti kui räägiti aja voolamisest. Miskipärast pidasin ma lühikesest seierist rohkem lugu ja arvasin, et kui ta oleks inimene, oleks ta hallipäine soliidne härrasmees ja tal oleksid prillid nina peal ja ta ise oleks ta üks ilmatu tark, kes oskaks ära seletada, kuidas aeg voolata saab.

Seierid


Kell teeb tik-tak-tik-tak-tik
seier lühike ja pikk
ühtemoodi ruttavad -
nad on vanad tuttavad

taas, kui üks on teise all
pikk siis ütleb lühemal:
vaata, kui sa tasa sõuad
siis sa kaugemale jõuad

ise naerab kuklas pea
lehvitab ja kadund pea
lühikene seier aga
muheleb, on vait ja vaga

tema teab, et aeg on aeg
lippad sa või tasa läed
aeg on ikka sama pikk
olgu hetk või igavik

Järgnevas luuletuses on päkapikud küll lihtsalt kujundlikuks abiks, sest kommijagamise probleem on ka ilma nendeta olemas.

Päkapiku laul

Panin sussi akna peale, olin hästi pai
hommikul siis sussi seest ma väikse kommi sain
väike õde pani ka ja oli hästi pai
aga tema sussi sisse suurem kompvek sai

Teisel päeval meie sussid hoopis tühjaks jäid
kas siis päkapikupoisu iga päev ei käi?
Lõpuks selgus kogu tõde, hargnes segadik
selgus et mu väike õde oli päkapikk

7.10.07

Habemega nali

Lugu jälle elust enesest - oma kohatisi apse on läbi laulutoru hea tunnistada: kuidagi lõbusam. Egas ainult lastega kõik juhtu ...

Habemega nali

Issi naerab nii mis hirmus
issi naer on vali
eriti kui ette juhtub
habemega nali

kuidas habemega? - küsin
issi naerdes tantsib
kõhtu kinni hoides kõõksub:
seekord olid vuntsid

emme turtsatab ja tögab
asi pole naljas
meie issil pikad juhtmed
nalja lõug on paljas

5.10.07

Valmistun juba jõuludeks

Naljakas jõulumees
(enam-vähem saab laulda "Aisakella" viisi peal)

Jälle aasta otsa saab
jälle valged mets ja maa
toome tuppa kuusepuu
kätte jõudnud jõulukuu
Õpib salmi väike mees
raamat uhkelt lahti ees
kuni kostab bassihääl
kes küll olla võib see sääl

Kop-kop-kop, kop-kop-kop, ukse lahti teen
lävel seisab jõulutaat - tal on valge habe ees
hop-hop-hop, hop-hop-hop - hüppab süda sees
kas mu kaunis jõulusalm ikka meeles on mul veel

Võtab istet jõulumees
kõht on väärikas tal ees
küsib salmi kõigi käest
naerab rõõmsalt kõigest väest
Issi tantsib, plaksutab,
emme ringi kepsutab
lapsed laulu laulavad
igaüks siis paki saab

Kop-kop-kop ...

ja kui lahkub jõulumees
habe viltu on tal ees
kõnnib trepist alla ta
lehvitame talle ka
sammud naabermajja seab
seal ta käima ka ju peab
ainult aru ma ei saa
miks nii tühja kotiga

Kop-kop-kop ...

4.9.07

Tähtis laps

Viisin täna Liisu kooli ja tee peal tuli selline mõte:

Tähtis laps

Meie Liisu läheb kooli
ranits seljas, tutt on peas
ülekäigukohal autod
seisatavad pikas reas

Liisu aga rahulikult
astub üle triibutee
juhid võivad tähtsad olla
koolilaps on tähtsam veel

tähtsam kui ministriproua
presidendist tähtsam veel
ega rumalaid ei lasta
nõnda lihtsalt üle tee

Laulda ümiseb me Liisu,
aga mis ta järsku näeb:
mingi musta karva kiisu
temast tähtsalt mööda läeb

3.9.07

Tuli selline lastelulla vastu talve

Naistepäev

Naistepäeval nalja pole
mehed tragid, poisid paid
emmed, vanaemad, tütred -
kõik nad kimbu lilli said

Väiksel Jukul aga mure
naabri-Kati koha pealt:
kas on tüdruk ta või naine
kes see ikka täpselt teab

Igaks juhuks kinkis õie,
Kati kaunilt punastas,
Jukule ta seitse pattu
hetke jooksul lunastas

Jukul aga ühest asjast
tekkis selge arusaam:
iga plika väiksest peale
veidike on juba daam

28.7.07

Mehed ja naised (laul segakoorile)

Naine saatis seenele. Läksingi. Sain 4 kukeseent, hunniku kitsemampleid (mida keegi peale minu ei söö), mõned pilvikud, muud pudi-padi ja isegi ühe korraliku puraviku. Kokku pool tillukest ämbrit. Jube hea seenesoust tuli! Nii et, teinekord võib naise sõna kuulata küll.

MEHED JA NAISED

Mehed:

Meie, mehed, teeme ilma
tähtsaid asju ajame
vahel harva teeme silma
harva õrnust vajame

Naised:

Vale jutt ja tühi loba
naisteta te küll ei saa
naisteta on mehed kobad
käteta ja jaluta

Mehed:

Kes see hoiab kindlalt tüüri,
kui on ajad kasinad?
Kes laob rahvuslikku müüri
juhib riigimasinat?

Naised:

Mingit masinat ei juhi
see kel augud soki sees
see, kel taldrik ees on tühi
võidund lips on viltu ees

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine
kes on tähtsam, kes on ees
kas on naine olulisem
või on olulisem mees
Mõlemad on esirinnas
ilma nendeta ei saa
kuni üldse veel on hinnas
emakeel ja isamaa

Mehed:

Aga laulud - need on loodud
ikka aina isadest
isamaast ja isamajast
linnupesa sarnasest

Naised:

Ei teil oleks eesti meelt
kui poleks eesti emasid
kui ei oleks emakeelt
ja ema sõnu hellasid

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine ...

2.7.07

X Noortepidu - 29.06 - 01.07.2007


Tõepoolest üks suurima väega pidu minu elus! Ja mitte vist ainult minu elus. Hästi organiseeritud, korralikult läbi viidud ja üldse. Ilm oli ka täitsa mõnus. Delfi kommentaarides jääb mudugi nii mõnelegi hambusse presidendi väsinud hääl ja see, et Savisaart ei olnud hästi näha. Aga kui ajukääbikute räuskamine välja jätta, oli tegemist siiski ülivõimsa üritusega. Ei ole noortel sugugi seda väge vähem kui üldlaulupeolistel!
Meeldejääv oli väike tegijate koosviibimine peale laulupeo lõppu Oru hotellis, kus sõnu suurt enam ei tehtudki - kõik oli peo endaga öeldud ja sõnum rippus võimsa aurana tegijate kohal õhus.

6.6.07

Ilmapuu lävel. X Noorte Laulu- ja Tantsupidu.

Peo tarvis sai siis kirjutatud sõnad kolmele laulule:

"Tahaksin Olla" (viis Indrek Kalda)
"Puu on puude kõrgune" (viis Indrek Kalda)
"Ja suvi tantsib ..." (viis Tauno Aints)

Veel vahetekstid, alguse- ja lõpuütlemised, vaheluuletused. Töö sai kenasti tehtud.
Lisaks sündisid selle töö käigus veel Hirvo Surva tellimusel Piret Ripsi heliloominguna laul "Isad ja pojad", mis tuleb 2009. a. laulupeol esitusele.
Valmisid ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi hümn ja lastelaul "Emmele", mõlemad samuti Piret Ripsiga koostöös.
Nüüd siis jääb üle oodata pidu ennast, et tulemust noorte lauljate-tantsijate esituses näha.

31.5.07

Puu on puude kõrgune

Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.

Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.

Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.

Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.

Selline tuli siis lõppversioon. Indrek Kalda viisile. Laul tõotab kujuneda Lulu- ja tantsupeo finaaliks. Huvitav, et terve internet on vastukajasid täis, aga autoreid ei ole peaaegu kusagil mainitudki. Peale Laulupeo kodulehe. Vahet pole. Üritus ise ruulib täiega.

24.5.07

Olen pursui!

Naine võttis lõpuks ikka pangalaenu. Oleme siis nüüd eesti keskmised - 30 aastat panga orjad. Aga vannituba sai mõnna. Pole enam 1993. aastast oma vannis käinud. 14 aastat sitast elu! Tehke järgi.

18.05 oli Viljandi järvel luulepiknik. Omanäoline ja vahva üritus. Juku-Kalle Raid ja Indrek Hirv ja lastekirjanik - lahe kombinatsioon.


9.4.07

Isad ja pojad

Istub nina vastu akent
väike poiss ja aru peab:
küll on isal elu lihtne
tema kõiki asju teab

Teab miks päike looja läheb
teab miks süda valutab
teab miks meil on raha vähe
nurgast nurka jalutab

Aga isa vastu akent
surub nina aru peab:
küll on pojal elu lihtne
maailmast veel vähe teab

Oleks minul tema mured
oleks lihtne elada
aga minul käivad kured
arved posti laekuvad

Peagi poisist sirgub isa
isast saanud vana mees
pojal peas on isa mõtted
isal rahu rinna sees

Nii need isad ja ka pojad
eluaja õpivad
oma nina vastu akent
igavesti topivad

Lõpuks isasid ja poegi
vanaisaks hüütakse
särasilmil lapselapsi
põlve peale säetakse

6.4.07

Suur Reede

Meenus ühe Elva algklasside poisi küsimus: Kas sa siis ka veel kirjutad, kui keegi enam ühtegi su raamatut ei loe?
Eks sa vasta! Ütlesin, et kirjutan ikka, sest kui midagi hästi kirja saab, on see nagu päeviku eest - üle lugedes tuleb sügav tunne uuesti meelde, mõnikord tugevamgi kui originaal.
Tea, kas see nii on ...

Kirjutan muinasjuttu:

...
Suurest poest kostis veel kaugele eemalegi tümpsuga jõulumuusikat. Poeesisel väljakul seisid sajad autod ja õhk oli vingugaasist paks. Ümber väljaku helendasid tuledes punased ja rohelised pudelid, uhked firmade nimesildid ja vilkuvad reklaamid, mis kõik kutsusid sööma, jooma, ostma ja võlgu võtma. Taamal lasti rakette ja kusagilt kostis väga valjuhäälset naeru.
Nele ja Kati jäid pea kuklas ilutulestikku vaatama, kui emme-issi autosse istusid.
"Võimas!" arvas Kati.
"Võimas!" kinnitas Nele.
Korraga jäi kõik vait. Ilutulestik lõppes, muusika katkes ja neoonreklaamid kustusid. Kui Nele ja Kati pilgu langetasid, ei näinud nad enda ümber enam ühtegi autot. Suure poe uksed olid suletud ja aknad pimedad. Keset parkimisplatsi seisis käed taskus vaid väike ja nukker päkapikk ....

Illustreerimisel on jutukogumik "Kurjajuurikas" - 5 juttu lapse nuhtlustest: kurjajuurikast, kitupunnist, pugejast, valevorstist ja pikanäpumehest.

Lasteluulekogu "Katus sõidab" juba trükitakse.

Lapsed kasvatavad kausside sees muru. Panime kummagile sinna muru sisse kaks kollast tibukest ja ennäe - ennast pole ollagi, aga munesid värvimiseks tervelt 20 muna valmis!

Poliitikud väärtustavad lõpuks leheveergudel eesti keelt. Imelik see ilmaelu. Ei väsi imestamast. Ju siis ei ole veel päris känd.

28.3.07

Merca tegi mulle sünnipäevaks:

Wibu-Wibu! Kaenlas kibu,
pole vihta ega kerist.
Sellega sa, vana libu,
erinedki Lennart Merist

Mulle tehakse sünnipäevaks väga harva luuletusi. Õigemini on see esimene. Sestap olen ka liigutatud. Tänan, Merca!

Itimeestele

ITIMEES

ITIMEHEL PEA ON PAKS
MUDIB NÄPPE NAKS JA NAKS
ARVUTIL ON KUKKUND KIIRUS
ARVUTIS VIST MÖLLAB VIIRUS

SEINAAUGUST VAATAB HIIR
SEE ON ITIMEHE PIIR
AITAB! KARJUB ITIMEES
NÜÜD ON TÄITSA SIIBER EES!

ASTUB AKNA JUURDE, NÄE -
VÄLJAS KEVAD JUBA KÄES
ÕHKAB - OH, KUIS SOBIKS SEE
ARVUTIEKRAANILE

27.3.07

Sünnipäev

Asjademaailma unenägu katkestas laul. 80-aastane ema, naine ja pikkuse-vanuse järjekorras ülesrivistunud lapsed (4., 7., 14. a.) laulsid voodi ees "Õnne soovime sul". Olin nii unesegane, et nentisin ühte silma lahti kangutades: küll on hea, et nad kõik viisi peavad.
Kingituseks sain udupeene ruudulise pluusi, nii et ei pidanudki oma kaltsukast ostetut selga tõmbama. Ka kirjanik hakkab heaoluriiki jõudma, mõtlesin.
Õhtul oli küljendaja serverisse üles laadinud uue lasteluulekogu trükifailid ja nii saan täna ka teise kingituse - 15. raamat läheb trükikotta.

26.3.07

Mõtteid Kultuurkapitalist ja EKL-st

1. Kulka toetused võiksid Liidu liikmetele tulla eelisjärjekorras
2. Igasse Eestimaa raamatukokku vähemalt 1 eks igast eestikeelsest algupärasest kirjandusteosest
3. Vabakutselistele aastaringne toetus kasvõi keskmise pensioni ulatuses
4. Maha bürokraatlikud ja keerulised kulka taotluste ja araundevormid Liidu liikmetele! Aruandeks võiks olla ainult teos ise.
5. Tegevkirjutajast Liidu liige ei peaks taotlema soovitusi teistelt liikmetelt. See on küll ametlikult nüüd mittekohustuslik, aga tegelikult toimib kõva nimi taotluse all ikkagi. Liitu vastuvõtmine on iseenesest juba KL soovitus - autoriteetsem kui mistahes üksikisiku oma. Kui keegi põhja käib, jamaga maha saab või muidu minna laseb, reguleerigu seda asja Liit, mitte Kulka, kes ilmselt ei loegi käsikirju.
KL ei peaks valikuta kogu kremplit Kulkale esitama. Vastupidi, valik võiks karmimgi olla. Lihtsalt KL, kui loomeliit, võiks oma võimsust rohkem teadvustada-kasutada ja liikmetele tõeliseks katuseorganisatsiooniks olla ...

Miks peavad KL liikmed üldse läbima Kulka sõela? Kui KL toimiks nagu ametiühing või mis iganes terviklik üksus, siis piisaks ju sellest, et stipiavaldused saata KL vastavale komisjonile, kes siis esitab KL-i poolt Klukale taotluse kogusumma peale. KL-i liikmete aruandlus võiks olla KL-i kui kõikse pädevama organi otsustada. Siis tuleks kogu masinavärgi mädasus kohe päevavalgele - hetkel, mil Kulka ei eralda KL-ile näiteks sentigi. On ju NAK, Tuulelohe, Värske Rõhk jne. Nad kõik esitavad stipitaotlusi. Kas KL ei saaks seda teha?
Tuleb meelde linnakodanike ja Ükskülli juhtum. Ükshaaval nullitakse vajadusel (või lihtsalt suva järgi) kõik ära, linna on raske nullida. Praegu jätab KL oma liikmed ametnike meelevalda.
Miks ei võiks ma tuua oma trükikoja hinnapakkumise ja käsikirja (honoraritaotluse jms) Kirjanike Liitu, et omad ja pädevad inimesed selle läbi vaataksid koos ülejäänutega Kulkale esitaksid. Ja kui KL juba mõnest jaotusest raha ei saa, siis on ikka tõsine põhjus põhiseaduse tasemel asja kallale asuda.
Ja otse loomulikult tuleks kirjanike suhtes asendada mõiste "vabakutseline" "kutselisega".