Kaks lasteluuletust

Sattusin netis ringi hulkudes lehele nadka.pri.ee, tutvusin igasugu vanade pühade ja kommetega. Tahtmatult tuli selline luuletus:

Jaanuar

Jaanuaris käimas nähtud
kolme kuningat -
kolme meest, kes Looja tähte
näinud olevat

Veel on jaanuaris päev,
mil vibutataks nuuti -
jõulud aetaks minema
ja koerad aetaks kuuti

Taliharjapäeval aga
karu keerab külge
talve selgroog murdub katki
poegi saavad hülged

Poegi saavad sellal seadki
laudas kisa-kära
kuid kui Tõnisepäev saabub
söödaks pooled ära

Tegelikult jaanuar
on hoopis näärikuu -
nõnda juba ammu teda
kutsub rahvasuu

Kuused loobitakse välja
nina tilgub läbi
päevad läevad valgemaks
ja talv saab varsti läbi

Samal ajal harjutas seitsmeaastane tütar Liisu muusikakooli tarvis klaverit ja temaga juhtus nii:

Do-re-mi

Liisu õpib klaverit
tal tähtis nägu peas
noodipoisid paberil
on risti-rästi reas

Do-re-mi-fa-sol-la-si
kõlab kenasti
ainult mitte liiga palju
kordi järjesti

Liisu tüdinenult paneb
klahvidele käed
oo, mis imeline kõla
tekkis imeväel!

Proovib ikka uuesti -
enam nii ei tule
nukravõitu ilmega ta
pillikaane suleb

Unes Noodivõti räägib:
kõlama lööb viis
kui on selged do ja re
ja mi-fa-sol-la-si

Nii et, igal sammul luule, pane ainult kirja ...

Tondist ja hanetibust

Väike nelja-aastane Madli kardab mul kolle. Tegi talle sellise luuletuse, et las õpib ära ja kordab - võib-olla mõjub.

Tont

Ma olen tont, jah, kole tont
ma olen kolli täis
ja väikseid poisse-tüdrukuid
ma hirmutamas käin

Kuid päris-päris lõpuni
ma halb ei olegi
sest tegelikult olemas
mind üldse polegi

Lapsena elasin suviti maal ja sealt meenub nii mõndagi. Vanadel olid kanad ja haned ja eriti on mul meeles üks hani, kes mind kaagutades mööda õue taga ajas. Püüan selle luuletusega kuidagi talle andeks anda. Väike reveranss möödunud hirmule.

Hanetibu

Vihmasadu - see on pidu
läbi lompide siis lidun
juuksed kleepunud on näole
silmad midagi ei näe

kalpsan läbi märja heina
mööda pehmeid metsaradu
lõpuks jõuan sooja tuppa
põuest välja võtan käe

pihus tillu hanetibu
lausub aga tasakesi:
“Ära jama, vihm on mulle
nagu hane selga vesi?”

Seierid

Lapsena ei saanud ma üldse aru, misasi see aeg on. Eriti kui räägiti aja voolamisest. Miskipärast pidasin ma lühikesest seierist rohkem lugu ja arvasin, et kui ta oleks inimene, oleks ta hallipäine soliidne härrasmees ja tal oleksid prillid nina peal ja ta ise oleks ta üks ilmatu tark, kes oskaks ära seletada, kuidas aeg voolata saab.

Seierid

Kell teeb tik-tak-tik-tak-tik
seier lühike ja pikk
ühtemoodi ruttavad -
nad on vanad tuttavad

taas, kui üks on teise all
pikk siis ütleb lühemal:
vaata, kui sa tasa sõuad
siis sa kaugemale jõuad

ise naerab kuklas pea
lehvitab ja kadund pea
lühikene seier aga
muheleb, on vait ja vaga

tema teab, et aeg on aeg
lippad sa või tasa läed
aeg on ikka sama pikk
olgu hetk või igavik

Järgnevas luuletuses on päkapikud küll lihtsalt kujundlikuks abiks, sest kommijagamise probleem on ka ilma nendeta olemas.

Päkapiku laul

Panin sussi akna peale, olin hästi pai
hommikul siis sussi seest ma väikse kommi sain
väike õde pani ka ja oli hästi pai
aga tema sussi sisse suurem kompvek sai

Teisel päeval meie sussid hoopis tühjaks jäid
kas siis päkapikupoisu iga päev ei käi?
Lõpuks selgus kogu tõde, hargnes segadik
selgus et mu väike õde oli päkapikk

Habemega nali

Lugu jälle elust enesest - oma kohatisi apse on läbi laulutoru hea tunnistada: kuidagi lõbusam. Egas ainult lastega kõik juhtu ...

Habemega nali

Issi naerab nii mis hirmus
issi naer on vali
eriti kui ette juhtub
habemega nali

kuidas habemega? - küsin
issi naerdes tantsib
kõhtu kinni hoides kõõksub:
seekord olid vuntsid

emme turtsatab ja tögab
asi pole naljas
meie issil pikad juhtmed
nalja lõug on paljas

Valmistun juba jõuludeks

Naljakas jõulumees
(enam-vähem saab laulda "Aisakella" viisi peal)

Jälle aasta otsa saab
jälle valged mets ja maa
toome tuppa kuusepuu
kätte jõudnud jõulukuu
Õpib salmi väike mees
raamat uhkelt lahti ees
kuni kostab bassihääl
kes küll olla võib see sääl

Kop-kop-kop, kop-kop-kop, ukse lahti teen
lävel seisab jõulutaat - tal on valge habe ees
hop-hop-hop, hop-hop-hop - hüppab süda sees
kas mu kaunis jõulusalm ikka meeles on mul veel

Võtab istet jõulumees
kõht on väärikas tal ees
küsib salmi kõigi käest
naerab rõõmsalt kõigest väest
Issi tantsib, plaksutab,
emme ringi kepsutab
lapsed laulu laulavad
igaüks siis paki saab

Kop-kop-kop ...

ja kui lahkub jõulumees
habe viltu on tal ees
kõnnib trepist alla ta
lehvitame talle ka
sammud naabermajja seab
seal ta käima ka ju peab
ainult aru ma ei saa
miks nii tühja kotiga

Kop-kop-kop ...

Tähtis laps

Viisin täna Liisu kooli ja tee peal tuli selline mõte:

Tähtis laps

Meie Liisu läheb kooli
ranits seljas, tutt on peas
ülekäigukohal autod
seisatavad pikas reas

Liisu aga rahulikult
astub üle triibutee
juhid võivad tähtsad olla
koolilaps on tähtsam veel

tähtsam kui ministriproua
presidendist tähtsam veel
ega rumalaid ei lasta
nõnda lihtsalt üle tee

Laulda ümiseb me Liisu,
aga mis ta järsku näeb:
mingi musta karva kiisu
temast tähtsalt mööda läeb

Tuli selline lastelulla vastu talve

Naistepäev

Naistepäeval nalja pole
mehed tragid, poisid paid
emmed, vanaemad, tütred -
kõik nad kimbu lilli said

Väiksel Jukul aga mure
naabri-Kati koha pealt:
kas on tüdruk ta või naine
kes see ikka täpselt teab

Igaks juhuks kinkis õie,
Kati kaunilt punastas,
Jukule ta seitse pattu
hetke jooksul lunastas

Jukul aga ühest asjast
tekkis selge arusaam:
iga plika väiksest peale
veidike on juba daam