Lugesin Kultuuriministeeriumi kodulehelt:
Loovisikute ja loomeliitude seadus läbis Riigikogus esimese lugemise
2009-06-11
Kultuuriministeeriumis valminud loovisikute ja loomeliitude seaduseelnõu läbis täna varahommikul Riigikogus esimese lugemise, seaduse vastuvõtmine annab loovisikutele senisest soodsamad sotsiaalsed tagatised.
Minister Jänese sõnul pikeneb Riigikogus olevas seaduseelnõu kohaselt loometoetuse maksmine kuni aastani, praegu võimaldab seadus maksta loometoetust loomeliidu liikmele kuni pool aastat. “Tegemist on toetusega, mida makstakse vabakutselisele loovisikule, kellel ajutiselt puudub loometegevusest laekuv sissetulek”, selgitas minister.
Ministri sõnul on loovisiku sissetulek praktikas väikesemahuline ja ebaregulaarne aga vaatamata sellele katkes senise seaduse kohaselt loometoetuse maksmine, kui sellist tulu saadi. “Nii on eelnõu oluliseks täienduseks seegi, et edaspidi on isikule loometoetuse saamise perioodil lubatud tulu saamine seaduses määratletud allikatest.
Kultuurminister Laine Jänes loodab seaduseelnõu vastuvõtmist Riigikogu poolt veel enne suve.
ja veel:
Kirjanikele makstav laenutushüvitis suureneb
2009-06-04
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kultuuriministeeriumis valminud eelnõu, millega muudetakse autoritele makstavate hüvitiste määrasid ja jaotamise korda, et eraldada rohkem raha eesti kirjanikele, koostajatele ning järel- või eessõna autoritele.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul suureneb raamatu originaalteksti autorile makstav tasu ja väheneb tõlkijale ning kaanekujundajale makstav tasu. “Samuti lisandub tõlkija, koostaja ning järel- või eessõna autorile tasu määramise jaoks eraldi koefitsient, mis arvestab nende isikute loomingulise panuse eeldatavat mahtu”, ütles minister.
Minister Jänes rõhutas, et tegu on põhimõttelise kultuuripoliitilise otsusega suunata rohkem raha eesti keeles kirjutavatele kirjanikele. “Autorihüvitised peavad põhjendatult suuremas osas minema eeskätt eesti kirjanikele, mitte niivõrd välismaistele tõlgetele”, täheldas minister.
Uue korra kohaselt läheb laenutamisehüvitise korral 60 protsenti riigi eraldatavatest summadest jagamisele eesti kirjanike vahel, 30 protsenti hakkavad saama tõlkijad ning 10 protsenti eraldatakse raamatu kujundajatele. Reprohüvitise korral samasid põhimõtted ei kasutata, aga vastav määrus lähtub autorite vahel tasu jaotamisel samadest reeglitest kui laenutushüvitise määrus.
Seni said kirjanikud üldise laenutusaktiivsuse järgi 39, tõlkijad 48, illustraatorid 2 ja kaanekujundajad 11 protsenti kogu laenutamise jaotusfondist.
Heaks kiidetud põhimõtete kohaselt tehakse muudatused nii “Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord” ja “Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord” määrustesse.
Uued jaotuse määrad hakkavad kehtima väljamaksetele 2008. aasta laenutuste ja reporodutseerimiste eest, laenutushüvitist makstakse juuni lõpus ning reprohüvitist detsembris.
2009. aasta eelarves on hüvituste kogusummaks neli miljonit krooni.
Jumala eest tuleb nutt peale, kui meenutan kasvõi Lembit Kurvitsat, kes enne täielikult hulluksminemist käis mu ukse taga purki moosi või juppi vorsti küsimas.
Kahjuks ei olnud ta ainuke loomeinimene, kes sellise asjaga tegeles. Nüüd siis lõpuks hakkab jää liikuma? Eelnevalt pidi ikka ära kuulama Mait Rauna hüsteerilised lootusetud räuskamised ja laskma päris suure osa kirjarahvast meedias pasaga üle valada. Nii mõnigi pumba juures olija keeras nii mõnelegi ametivennale selja, tehes näo, et ei tunne. See on muidugi masendav.
Nüüd siis lõpuks valgus tunneli lõpus? Näis.
